Olla soovil startisime kolme paiku peale suure saju lõppu Koovile. Karta oli, et tuul võib ebasobivaks keerata ja paraku seda ta ka tegi. Ometi läksime kahekesi väikeste linnukestega peale, kuid tuul oli ikka pask mis pask. Suht alguses üks puhang saatis mu kohe laualt minema ja no kätte ei saanud enam, õnneks Oll leidis selle peale pikemat otsimist ülesse. Lõin risti ette ja läksin uuele katsele, ning paar hüppekest kirjagi ja üks neist tähistab minu uut rekordit ehk 19,5 m. Ja maandudes lendasid aasa kärtsud lahti ja enam kinni ei saanud. Õnneks oli Kai kaldale ilmunud ja võttis mul lohe maha. Siis tuli ka Oll maha ja leidsime, et elu on ikka liiga armas ja läksime Ööri ära. Seal oli hoopis teine tera ja 7 ruudune oli üsna mugav ja seal sai maks kõrguseks 15,8 m. Oli hullumeelne lahing!